Eesti mehed, miks te ei hooli oma tervisest?

Noh jah vanus hakkab juba vaikselt ligi hiilima 😀
Kindlasti olete kõik kuulnud meediast jutte, et Eesti mees ei taha arstil käia ja pigem töötab ennast surnuks. Nüüd siis Eesti meeste kaitseks :
Meie peres on tavaks saanud, et aastas korra ikka püüaks kõik need suguhaiguste testid ära teha.
Aga aastatega läheb see muutkui raskemaks ja raskemaks.
Kevadel hammustas mind üks haige puuk. Ja nagu mehele kohane, ei arvanud ma, et peaks arstile minema. Naine aga arvas, et mees on juba täiega zombistunud ning eluvaim seest kadunud.
Nii, et reis arsti juurde. Kuna oli teada, et tegemist puugihammustusega, siis helistasin perearstile, et kas tulen sinna või annan proovid kuskil mujal. Arst arvas, et lihtsam on see nakkushaiguste kliinikus kohapeal teha. Kuna ma linnas tööl, sai see tee sinna ette võetud.
Maja leidsin väikese vaevaga üles. Sisenedes valitses täielik tühjus. Infolauas oli info töötaja, kes vestles telefonis-arvatavasti kliendiga. See paarkümmend minutit, mis ma seal kõne lõppu ootasin, ei liikunud ühtegi hingelist. Peale kõne lõppemist rääkisin oma mure ära, et puuk hammustas ja oleks vaja proovid teha. Selgus aga, et ilma saatekirjata sinna asja ei ole ja kõik käib ette registreerimisega.
No kui nii siis nii. Kuigi mulle tundus, et kõik, kes ka registreerisid, ei ole kohale ilmunud, sest maja paistis tõesti täitsa tühi olevat. Aga nu jah.
Edasi siis kõne perearstile ja aeg sinna kinni. Ega ma ei arvanudki, et ma sinna kohe saan aja aga see selleks.
Läksin siis visiidile ja stampküsimus nagu alati oli sealt poolt “mis siis mureks on”.
Rääkisin ära, et puuk hammustas ja peale seda nagu zombi. Selle peale arst teavitas, et see on lihtsalt meedia kära ja selle pärast ei maksa muretseda. Kuna ei ole eriti alla andja tüüpi-mainisin arstile, et no jah, et võib ju meedia kära olla aga sellest kärast tervis küll viletsaks ei lähe. Äkki ikka teeks mingid standardproovid, kuna ei ole perearsti juures ammu käinud. Või õigem oleks õelda mitte kunagi selle konkreetse arsti juures. Ja ei ole ka suguhaigustekontrolli pea aasta jõudnud. Et teeks siis vähemalt need ära. Noh, vastus oli, et selle alumise poole peale nemad raha ei hakka raiskama nii, et minge Hiiule. Ja esimene kontroll eesnäärmele on 55 eluaasta kanti nii et tulge 20 aasta pärast tagasi 😀 (võiks ju õelda et mis seda nääret ikka siis enam kontrollida).
Olgu-lõpuks vaevus ta vererõhku mõõtma. Ja oh sa ime-liiga kõrge. Siis ta arvas, et teeme siis need puugiproovid ka ära aga sealt ei pruugi miskit näha kuna vahest ongi näitajad, kas põletikust või mõnest vanemast puugist kõrgemad.
Noh nädala mõõdudes tuli siis vastused. Näitaja oli 20 korda kõrgem. Ega siis midagi-rohud peale ja ravima. 😀 Nüüd on juba pool aastat mõõdas ja ega suurt paremaks ei ole läinud. Aga see selleks.
Ma lihtsalt ei saa aru, miks kuulutatakse, et mehed käige ikka tervisekontrollis. Kui iga asja nimel peab võitlema. Mul on muudki teha kui joosta arstide vahet ning võidelda.
Või siis võtame Hiiu naha- ja suguhaiguste kliiniku. Vanasti kui sinna kontrolli läksin küsiti ikka, et mis viga on? Siis kunagi ärge vastake, et ei miskit, tulin ainult korralisse kontrolli. Selle peale saate tavaliselt sõimu osaliseks, et mis te ronite siia kui miskit viga ei ole.
Nüüd aga on asi päris hulluks läinud. Kui täna tahta sinna aega siis heal juhul saate selle detsembriks. Ja uskuge mind-detsembriks olete selle aja olemasolu ammu unustanud või midagi tähtsamat vahele tulnud. Ja siis ongi ruumid tühjad, kuna inimesed ei jõua kohale.
Kujutage nüüd ette, et oletegi saanud mingi ebameeldiva haigus ja saate kontrolli alles mõne kuu pärast. Ja siis ei jää teil muud üle kui maksta ligimale 40 eurot, et saada kiirvastuvõtule.
Ah ei viitsi vinguda. Äkki on kellegil meeldivamaid kogemusi. Võibolla leidub Eestis mõni raviasutus, kus hoolitakse meestest ja järjekorrad ei ole pikad. Ning tehnika sajandil ka tuletatakse sulle meelde, automaatselt, et aeg arsti külastada.
Kui te teate mõnda sellist kohta siis kindlasti palun jagada seda infot ka meiega.
meiega saad ühendust e-maili teel paarajag@gmail.com