Varjundid
Ma olen eelnevalt juba sellest kirjutanud. Aga nüüd sai siis sõbrannaga kinos käidud. Kõik oli ilus ja tore kui film välja arvata. Ma ei suuda ette kujutada, et on olemas selliseid inimesi, kes seda filmi naudiks. Nüüd paar päeva hiljem, kui ma seda lugu kirjeldan, ei suuda ma sellest filmist meenutada muud kui autojuhti. Pidin lausa sõbranna käest üle küsima, mis seal täpselt oli ja mis tema asjast arvab. Võib kohe õelda, et samuti mitte miskit.
Millest selline mull küll selle filmi ümber? See oli veniv ja etteaimatav ja väga kauge tegelikusest.
Või inimesed on äkki nii kammitsetud, et jooksevad tormi filmile, kus näidatakse natukene alastust ja seksi. Sama fenomen oli ka Nümfoamaniga. Erinevus on ainult selles, et seda viimast ma vaataks veel ja tegemist on väärt filmiga.
Varjundid aga lihtsalt venisid ja ei tekitanud isegi mingeid küsimusi. Lihtsalt üks lugu, mis ei vii kuhugi.
Siinkohal võiks ju selle teema lõpetada, aga mind pani mõtlema just see pool, mis filmist välja jääb.
Just see mõte, et kas meie Eesti sekskultuur on tõesti nii madalseisus. Kas inimesed seksivadki pimedas ja teki all. Ja kas tõesti meie inimesed ei julge seksist rääkida, või veel enam oma soove partneritele teadvustada. Kui veel silmanurgast mingi piits või ketid vilksatavad siis on OMG, mis nad teevad. Kuulge ma loodan, et asi ikka nii hull ei ole siin Eesti Vabariigis. Inimesed avardage oma silmaringi ja rääkige oma soovidest partneriga. Sisimas võid ju unistada millestki enamast voodis, aga kui partner sellest teadlik ei ole ja te isegi vihjet andnud ei ole, siis jääb see hinge närima ja tee kaugenete üksteisest aegamööda. Ja ega siis avaram silmaring ei piirdu piitsade ja kettidega. Kõik inimesed on erinevad ja kõigile ei sobi ega meeldi need asjad. Kuid on veel miljon erinevat võimalust ja viisi, kellele meeldibki pimedas ja teki all, kes naudib avaliku ruumi, kellele meeldib tähelepanu, kellele piits, kellele piitsutada, kellele tantra, silitused, jne
Avardage oma silmaringi ja nautige elu.