Praha kevad 2025
Kiire põige Praha klubidesse oli ka eelmisel aastal ja lausa mitmel korral. Ühest reisist oleme ka kirjutanud. Vahele on jäänud eelmise aasta augusti Euroopa reis, kus me ka uuesti Prahat külastasime. Ega enam täpselt ei mäletagi aga see ikka meenub, et jäime mingi paar eurot võlgu baaris ja läks sõimlemiseks natuke. No võlgu jäime selle pärast, et me baari arve oli lõhki. Kuigi andsime uksel kõik sula mis meil oli ja leppisime kokku, et üle selle piiri meile ei müüdaks. Aga omanikumutit see ei huvitanud ja ülekandest ka huvitatud ei olnud või siis ei saanud inglise keelest aru. Õnneks päästis meid neiu, kes uksel meid vastu võttis ja keelest aru sai. Huvitav oli veel selle juures see, et tegemist oli tõesti ainult mõne euriga. Ja sedagi vee eest. Kuna meil Tipsiga ei olnudki aega muud väga juua. 😏 Õhtu algas Tipsiga puki peal kus meiega liitus kümned tegelased. Sealt edasi kõrval olevasse nii öelda urgu, kus Tipsi jalad ainult väljas ja mehepojad möllavad. Kuidagi suutis paar tüüpi ennast ka sinna peapoole sättida. Ei tea kuidas nad sinna ära mahtusid või mida nad seal küll tegid. 😄 Igatahes peale sellist võimlemist kulus meile vesi väga ära. Muidugi kui sellega oleks asi piirdunud, ei oleks me võlgu jäänud aga kuna läks uueks asjatamiseks nüüd keldrikorrusel, kus ruum väike ja kui palju tegelasi koos saab õhk lõppuks otsa. Jälle vett vaja ju turgutuseks juua ju. Sellele lisaks tahtis üks paar meiega eraldi uuesti aega veeta. Muide, väga kena paar oli ja isegi natuke inglise keelt rääkisid. Aga füüsiliselt ei jaksanud ei mina ega Tips ja kuna ruumis ei olnud üldse õhku siis loobusime. võtsime viimased vee lonksud ja lahkusime kisa saatel…
Seekord siis proovisime uuesti seda klubi kohe esimesel võimalusel külastada. Tegemist siis klubiga Bunker. Meile üllatuseks tundis uksepeal olev neiu meid kohe ära ja kuna sularaha oli rohkem kaasas siis ei olnud meil ka vaja muud juttu teha. Teadsime kus kõik on ja kus mis asub. Muidugi reede õhtu ja rahvast paksult jälle klubi täis. Kuna me otse lennuki pealt siis otsustasime enne mõned koksid teha ja vaadata mis rahvas on ja kes millega tegeleb. Meie üllatuseks oli klubisse tekkinud turvamees, kes meid baari ruumist jookidega kaugemale ei lasknud. Püüdsime küll seletada, et viime oma suitsud kappi hoiule aga ei saanud see millestki aru ja ei lasknud jookidega meid kuhugi. Kui esimestel jookidel ring peal siis otsustasime ringkäigu teha klubis ja vaadata mis veel siis muutunud on võrreldes eelmise aasta augustiga. Tuli välja et ikka on. Kui ennem pukiga ruum oli lahtine siis nüüd oli sinna ette pandud rauduks, mis seest poolt lukustatav. Neid uksi oli veel mõneski kohas.
Rahvas aga see õhtu oli imelik ja ma ei räägi transadest kes sinna tekkinud olid, vaid kuidagi ei olnud meile või ma ei tea äkki me liiga kained. Kuigi olime kolmeni öösel siis ei olnud meil suletud uste pärast isegi omavahel asjatada ja nii me sealt jalga lasime.
Laupäeval aga otsustasime jälle Bunkrisse minna. Noh kuna me lennust rohkem puhanud ja Black night ka veel nii et äkki huvitavam rahvas. Esmalt Uber pani meid valel pool maja maha. Jälle keele probleemid. Tekkis tunne, et vist peaks kohaliku keele ära õppima ikka, aga noh, kõiki euroopa keeli ei jõua ka ju endale selgeks teha. Igatahes, kuna tegemist suure kortermajade kompleksiga siis jalutasime ümber maja kuskilt parkla ja metsa vahelt õige ukse taha. Muide, see ei olnud esimene kord kui meid valel pool maha pandi, seekord juba teadsime kuhu minna. Mitte nagu esimesel korral pimedas ja teadmatuses. Meie tuttavat neidu ukse peal ei olnud, vaid oli tekkinud mingi umbkeelne meesterahvas. Raha talle pihku ja rohkem juttu polnud.
Klubis hakkas silma riietes mustad mehed ja hiljem tuli välja, et mingid tantsiate moodi tegelased. Tegid rahvale seal terve õhtu trummidega tantsu. Imelik aga oli see, et isegi peale mitmendat koksi ei osanud me Tipsiga muud teha kui silmadega imelike inimesi browsida. Vaadata oli seal igasugu ilmaimesid. Diivanil oli suur paljas vaa,l kes enda pisitillukese noksiga terve õhtu mängis ning neli istumis kohta ära vallutas 😶. Üks riietes suure kuldketiga tüüp 90-ndatest, kes üksi nurgas oma shampuse kausiga istus ja vihastas kõikide peale, kes tema laua äärde tulla julges Ka meile üritas midagi öelda kuna arvasime, et ta läks minema ja hõivasime ta koha, aga kuna meie ei saanud temast aru ja vastasime “sorry in english please” siis ei osanud ta miskit vastata. Igatahes ei olnud see ainuke tüüp, kes vist eputada tahtis. Vahepeal tekkis mingi pikem tüüp oma kaaslannaga, mees arvas, et samuti tuleb nii tantsulava kui muud kohad klubis hõivata, nii, et mingi mull ja krevetid lauda ja tantsupõrandale imelike liigutusi tegema. Ja siis oli seal veel IT tüüp-patsiga noor tüüp, eelmisest õhtust. Tips elas ta pingutustele teist õhtut kaasa. Hetkeks tundus, et ta leidis neiud endale ja siis jälle nagu ei leia kedagi ja nii terve õhtu. Oli mida vaadata igatahes igav, ei hakanud. Tips jõudis ka uue joogi järgi käia ja jälle sai väikse sõimu osaliseks sama muti käest kellele võlgu eelmisel aastal jäime. Tips lihtsalt peale joogi tellimist otsustas ümber aga sinna see jäi ja tuli ikka oma aperoliga tagasi 😀 Tundus nagu kõik kartsid seda mutit seal, ka ta enda töölised…Nii, et jah vaatasime, et peale browsimise pole seal miskit teha ja lasime jalga. Ei jäänud võlgu. Üllatavalt hoopis see muti naeratas meile kui näitasime talle, et kirjuta summa paberile me ei saa sinust aru. Ju me tulime talle meelde!
Pühapäeval tekkisid juba vaikselt uued plaanid. Üks klubi oli meie kõrvaltänavas ja mõte oli, et käime seal ja kui ei sobi lähme Bunkrisse. Pühapäevane pilet 300 tsehhi krooni mingi 12 eurtsi.
Kõigepealt aga Tipsile uus tätokas. Ühes kohas juba keelduti tegemast ja mott kohe langes..aga kohe jäi jalutuskäigul ette uus salong ja tehtud see saigi. Muidugi mina sellel ajal jalutasin hotelli ja tagasi. Viisin shopingukoti ära, aga noh, ekstra 2km kõmpimist Jj ikka ei olnud valmis, nii et sättisin ületee õllekasse ennast sisse.
Kui tätokas valmis ja kenas pastakohas, vilets pasta söödud oli juba aeg sammud klubisse seada. Oleme seal ka korra varem käinud, võib olla isegi blogis kirjutanud. Nimi mingi Lubjanka või miskit. Igatahes, koht kus eelmisel korral jalgpalli terve õhtu vaatasime. Selles klubis ei olnud nüüd muutunud miskit, isegi jalgpall tuli telekast. Seega riided seljast, rätik ümber ja jalgpalli baari vaatama õlle kõrvale. Algul nagu tundus, et läheb nagu eelmisel korral, et kedagi pandavat ei ole. Ei olnudki, aga kui jalgpall otsa sai siis kuskilt nad järjest baari imbusid. Üks jutupaunik Manuel üritas ikka igaühega juttu teha ja uuris kus kohast keegi on ja nii edasi. Selgus, et üks paarike Itaaliast, siis Hispaania siis Holland ja tüüp, kes Tipsile meeldis oli Ukrainast. See aga omakorda tähendas, et suurem osa juttu käis inglise keeles. Itaalased soovitasi Horvaatia swingerite karavani parki ja üht Itaalia oma mille nimi meelde ei jäänud aga kuskil lõuna Itaalia tipus see asub. Peale kolmandat õlleringi arvas Tips, et nüüd on mängu aeg ja haaras ukrainlase kaasa, mille peale muidugi loivasid kõik meile järgi. Suundusime kuskile tahatuppa ja äkki oli tuba rahvast täis. Manuel pani salamahti veel ukse lukku, hakkas vist võimalikke pealtvaatajaid kartma. Aega vist meil ka eelmisest klubist käimisest kõvasti möödas, võib täitsa olla, et nüüd käivad uksed lukus. Mis edasi? Varsti tõesti tehakse vist pimedas ja teki all. Kui sedagi? Igatahes ei osanud Tips mingit asendit võtta. Keegi ei soovitanud ka väga miskit või kuidas. Egas muud kui siis ajas Tips enda pepu upakile ja võttis oma lemmik poosi sisse. See oli nagu sõnadeta kutse meestele. Näete objekt on siin, nüüd kõik tööle 😁 Mind kamandas oma nina ette “puhkama”. Üsna kohe võttis minuga tegelemise itaalanna üle, Tips haaras kõrvalt uued “mänguasjad” endal taga objektil tugev töö käimas ja mitmed tüübid järjekorras. Igatahes naistel igav ei hakanud, igas otsas olid mehed oma riistadega kohal. Nii see kestis kuni Tips vajas puhkust. Itaalased jäid veel möllama. Muide, väidetavalt olla itaalia meespoolel väga hea jäme riist. Võta nüüd siis kinni.:)
Baaris peale jahutavat õllekannu tahtsime vaikselt Bunkri poole sättima hakata aga kõik ikka ajasid peale, et tehke üks õlu veel ja kuhu nüüd kiiret. Istusimegi siis seal veel mõne õlle jagu Tipsi tätokaid kokku lugedes ja muud juttu tehes. Mina lugesin Tipsil kokku 10,5 tätokat. Tips sai 11tk. Võta nüüd kinni kellel õigus. Kohapealsed ei suutnud ka ära otsustada kummal õigus (T: Suutsime küll, Mees lihtsalt polnud minuga nõus…11 ON…aga tema arvama, et kuna kõige esimesele on lilled nüüdseks ümber tehtud siis see lähe 1,5 arvesse, mitte kahe erinevana 😂). Küsimus jäi õhku, kas ületehtud tätokas läheb arvesse või mitte? Jutuks tuli veel meie kiik ja joogine mina muidugi suutsin rahvale isegi videot sellest näidata, kus Tips kiigub. Ei olnud see väga kena minust aga tundus, et rahvale meeldis. Meeleolu läks igatahes selliseks, et äkki olime jälle tagatoas. Nüüd siis meeste massiga ja ilma lukustatud usteta. Tips ajas nüüd kohe pepu upakile ja töö hakkaski pihta. Mina sain parima vaatekoha tugitoolis. Minu kohuseks jäi kumme jagada ja järjekorda hoida. Järjekorra hoidmisest väga miskit välja ei tulnud, sest Tips oli lihtsalt meeste massist ümbritsetud. Küll aga ei lastud ka minul lihtsalt istuda, kui tekkis kummi peale panemise või kõvaks ajamise paus pidin mina Tipsi taga toimetama. Seda vist oli ainult korra või kaks. Muidu lihtsalt Tips hüüdis NEXT 😁 Just siis kui Tips väsima hakkas, taipasin, et ta lemmik ukrainlane pole jaole saanud. Mainisin Tipsile seda ja vastuseks tuli OK, one more but only one 🙂 Ajasin kõik teised eemale ja ukrainlane pääses ka löögile (T: Oh mu sangar). Muidugi ega rahvas ju laiali kohe ei lähe kui öeldakse, et rohkem ei saa. Vaadata ikka ju ilus. Igatahes peale ukrainlast oli Tips juba nii läbi tõmmatud, et ei jaksanud enam rätikutki ümber panna ja jalutasime ta baari puhkama. Kannuke õlut ja siis kandsid Tipsi jalad juba piisavalt, et hotelli jalutada…
Selleks korraks jälle kõik…aga nagu öeldakse To be continued…
PS! oleks ikka pidanus suve Eurotripi ka kirja panema…essugi ei mäleta enam isegi, mis maal oli mis ja kas ja…