Tagasi kooli…külalispostitus Naise poolt :)
Mulle nii meeldib kui on dresscodeíga peod (Max-vihje sulle 😉 )…põlvikud jalga, tütre kapist ruuduline seelik selga, triiksärk, pats pähe ja punuma. Seekord jõudsime linna kahtlaselt vara, ei tea, kas hakkame vanaks jääma või mis 🙂 …inimesi oli veel vähe, seadsime ennast eesruumi baarileti juurde istuma ja lobisema. Oleme täheldanud, et algusaastate peoeelne ärevus on hakanud tuhmuma, asemele on tekkinud ootus kohata tuttavaid, kuidas kellegil läind on jne jne. See on lahe seltskond seal koos, hoopis teine õhkkond ja teemad, mis peretuttavatega lobisedes. Rahvast oli ühel hetkel juba päris palju kogunenud, nende seas ka üks tore paar, kellega eelmisel peol olime tutvunud
(muide, me tutvumine oli omamoodi naljakas…olime just üleval suures toas “asjalikud” olnud, millegipärast ei olnud mina sinnamaani ka just eriti heas tujus olnud, kui sisenes üks paar, kes otsejoones vannituppa suundus, midagi me neile järele hüüdsime, a la kuhu nüüd, nende vastuse peale, et dušši alla seksima-arvasin ma, et me tuleme ka-mille peale tegi Mees muidugi suured silmad-naiste tujud ikka käivad seinast seina. Läksimegi…dušši alla, kuna aga teatavasti ei ole need kabiinid kõige suuremad, seda enam veel neljale inimesele, siis kobisime üsna pea voodisse), mingi hetk kadus see tore paar kuhugi ära, läksime neid siis otsima, leides neid üksinda mängimas, oli otsus kiire tulema-lähme appi. Teada asi on muidugi see, et kui kuskil rahvast on, siis sinna tuleb juurde. Varsti oli tuba nii paksult rahvast täis, et hapnik lihtsalt sai otsa-üks hetk lihtsalt ei olnud midagi hingata ja minu jaoks sai mäng läbi. All korrusel oli isegi midagi, mida hingata, võtsime oma kohad sisse ning ülejäänud öö möödus all korrusel tuttavatega lobisedes ja lollusi tehes, korraldajal sai särk tuunitud, märja särgi šõud sai tehtud ja naerdud nii, et kõhulihased valusad. Hommik hakkas meil aga väga huvitavalt. Kuna seekord oli Mees kainerool, siis pakkusime baarmenile priiküüti tema autoni, mis pidi ta töökoha parklasolema, töökohaks aga üks Tallinna tuntuim stripiklubi. Kuna kell oli juba hommikusse jõudnud, siis ta arvas, et hommikukohvi oleks ajakohane, mulle aga stribaarid meeldivad ja nii me ennast seal leidsimegi…hommikukohvi polegi varem stripiklubi VIPruumis nautida saanud. 😀 Elu kui küpsis-täis üllatusi 😉