Vanalinna pidu kiigega.
Eelmisel peol sai kiigest juttu tehtud…nii siis tuligi Max ja haaras selle meilt kaasa ning viitsis ülesse sättida.
Saatis isegi pildi 😏
Kiire elutempo juures meil väga plaani peole minna ei olnudki, aga see kiik tundus kuidagi valesti ja viltu olevat. Ja eks huvi ka, kas keegi üldse kiikuda julgeb sellega.
Nii siis bookingust hotell ja peole sõit. Tipsil nii või naa hommikul vaja linnas olla.
Meile siis anti hotelli poolt millegipärast invaliidi tuba. Ju siis vaatasid, et miskid ajuinvaliidid.
Tuba oli veel nii kuradi külm, et enne pessu minekut tuli ennast ikka korralikult soojaks kütta, lausa nii, et voodid paigast minema jooksnud. Aga jah, ega sellest suurt abi polnud, sest voolava vee alt välja ronides hakkas jälle külm.
Egas midagi, riidesse ja veel külmemat vanalinna külastama.
Oi ja teate, seal oli ikka jõhkralt külm.
Nii külm kohe, et kui kiik vähe paremini sätitud tuli kohe kiikudes sooja tegema hakata, esialgu polnud veel rahvast koguneda jõudnud, nii et sai ka “päris”kiikumist lõkerdava naeru saatel nautida, tasapisi hakkasid kiikudes Tipsil riided seljast kaduma ja sai ka antud kiige sihtotstarbelist tegevust nauditud. Ja hakkaski soojem 😏😊 …selle aja peale oli juba vaikselt meile publik kogunenud…läkski nö asja ette see kiikumine, said ka teised aimu, millejaoks see asjandus seal laes ripub.
Selle peo võtme sõna vist oligi külm 😁😁
Kuigi tegelikult peo lõpu poole hakkas juba ka nägema paljaid ja higiseid mehi ja naisi. Ju siis sai korralikult ikka ennast teisel korrusel soojaks köetud.
Ka kiik ei seisnud niisama tühja, vaid käis ikka tõsine kiikumine õhtu lõpuni. Kusjuures mõni päris huvitav poos ja kiige kasutusvõimalused hakkasid isegi silma. Vot kõikide asjade peale ju ise alati ei tule. Vahel ongi vaja rohkem inimesi ja ideid. Nii, et meil ka mõned nipid juures kiige kasutusvõimaluste kohapealt 😋