Film “Love”
Käisime siis me seda kuulsat 3D filmi vaatamas. Esmalt üllatas publiku reaktsioon kui ekraanile saabusid esimesed kujutised paljast riistast. Publik itsitas ja niheles, täpselt nägu lasteaias oleks miskit kõlvatut näidatud.
Ausalt siis arvasin, et 3D on kuidagi reaalsem aga jah. No kui siis natuke olid keha kumerused rohkem välja joonistunud. Aga ei miskit vaatamist väärivat. Või on lihtsalt asi meis, et näeme seda päris elus pidevalt. Rahval igatahes paistis põnevust küllaga olevat.
Sellega siis asi ka piirdus. Oli nagu mingi mõte ja sisu filmil aga seda venitati ja venitati.
Ja esimest korda elus otsustasime poole filmi pealt kinost lahkuda.
Üles haibitud film mille asemel oleks võinud hoopis miskit muud vaadata. Kui võrrelda seda “Nümfomaaniga” siis see film on küll sellest 5 klassi allpool. Ja meil üks reede õhtu raiskus jälle.