Flashback…kõige esimene…
See kõige-kõige esimene kogemus…mina, minu mees ja veel üks mees…
Mäletan, kuidas ma olin endas jumala kindel, et kui kunagi peaksingi ka kolmekat proovima, siis absoluutselt ja kindlasti on selleks kolmandaks teine naine, kohe mitte mingil juhul teine mees. Elul olid aga teised plaanid…ja peaks ütlema, et väga huvitavad plaanid. 🙂
Meie selline teistsugune elustiil oli alles väga värske, mõne kuu vanune…meil hakkas lähenema tähtpäev ja sellega seoses arvas Mees, et teeks midagi teistsugust. Roosasse maailma (loe: iha.ee) konto tegemine oli siis esimene samm, ega me isegi täpselt veel teadnud, mida ja keda me sealt otsime, selgub töö käigus-arvas Mees…ja nii läkski.
Jõudis siis kätte meie tähtpäev, olime saare peal, plaaniga minna kontserdile, edasisi plaane polnud…enne kontserdit kohvikus istudes ja roosas maailmas surfates, kirjutas meile üks noormees, kellega olime korra kohvil käinud ja veidi pikemalt ka roosas suhlenud. uuris mis teeme ja kus oleme, et temal igav. Ja kas te kujutate ette, too noormees, kutsume teda Hr.R-iks, hakkas sõitma saare poole, kuskilt keskeestist, teadmata, kas ta jõuab viimasele praamile ja kas tal on üldse ka kuskil ööbida…ja mina ei olnud üldse kindel, mis kogu sellest asjast saama hakkab, aga olgem ausad, asi oli juba väga põnev. 😀 Keset kontserdit saime sõnumi, et Hr.R on õnnelikult praami peal ning saarde jõudes läheb meid pubisse ootama. Kaua ta meid ootama ei pidanud, tegime-mis tegime-poisid tegid, mina olin tol hetkel veel karsklane 😀 , mõned joogid ja hakkasime aru pidama, mida siis edasise õhtuga ette võtta. Minu soov sai seaduseks ning läksime ööklubisse, tantsida mulle meeldib ning tundus, et ka poistel polnud selle vastu midagi. Muide, tol ööl, seal ööklubis, sai minu aastate pikkune karsklase põli läbi…öö oli liiga kahemõtteline ja erutav, aga vat julgusest jäi kaine peaga puudu,..Tantsud tantsitud, pöördusime meie apartmenti, tegime veel mõned koksid, istusime ja lobisesime, kuni asi hakkas vaikselt vasakule kiskuma…ausalt, siis tänaseks enam täpselt ei mäleta, kuidas, aga käest ära ta läks…öö oli põnev, erutav, täis seksi, suisa nii, et Mees pidi aegajalt mind tšššš-itama…me kõik kolm klappisime omavahel suurepäraselt…ja mina sõin oma sõnu ja kuidas veel…Hommikul ärgates avastasime, et peale meie oli sama koridori peal nii mõnigi tuba veel välja üüritud, õhtul me seda ei teadnud, jooksin dušši alla minnes mõne inimesega kokku (oh seda häbi siis, sel polnud ei otsa ega äärt 😀 ). tegime sealt nii kiiresti kui võimalik vehkat… 😀
Tõenäoliselt võib minu jaoks nö lemmikversiooni tekkimises süüdistada just Hr.R-i-minu jaoks ideaalseim kolmekas-neljakas.you name it…on mina ja mehed (egoistlik, ma tean)… 😀
Hr.R jäi meie…partneriks/sõbraks veel päris mitmeks aastaks (järgnevatest seiklustest ehk mõnel järgmisel Flashbackil)…hea sõber on siiani, kes mulle teinekord tööjuurde ootamatult Statoili kakaoga suitsupausile ilmub… siinkohal on paslik Hr.R-ile suured kallid-musid-tänud edastada, aitähh Hr.R, et meie (eelkõige minu) sisseelamise “sellesse” maailma nii meeldivaks tegid!! 😉 🙂